Haridusjuhtide

aastakonverents

5.-6. veebruaril 2026

Hestia Hotel Strand

Hea haridusjuht

Ebastabiilses maailmas on raske hoida sihti, kui horisont pidevalt muutub. Ometi vajab iga kogukond ja haridusasutus just selgust ja rahu, mis annab julguse tegutseda ka siis, kui kindlust pole. Haridusjuht on see, kelle ümber see kindlustunne kujuneb – mitte väliste olude, vaid sisemise selguse kaudu.

19. Haridusjuhtide Aastakonverents toimus 5.-6. veebruaril Hestia Hotel Strandis.

Sel aastal otsime üheskoos vastust küsimusele: mis on meie tuleviku majakas, kui meri on tormine? Kutsume lavale haridus- ja juhtimisvaldkonna praktikud, kes on suutnud leida suuna keset muutusi ning jagavad kogemusi, kuidas juhtida, kui siht ise on pidevas liikumises.

Nagu alati, saadame ettevalmistusperioodil jooksvalt infot konverentsi programmi ja esinejate kohta.

Kohtumiseni 2026. aasta konverentsil!

Urmo Uiboleht
Eesti Koolijuhtide Ühendus

Endrik Randoja
Confent OÜ

TAGASISIDE

Oleme tänulikud tagasiside eest, et saaksime arvestada Teie mõtetega järgmise konverentsi korraldamisel ja pakkuda Teile ootustele vastavat sündmust – küsimustiku leiate siit.

ESINEJAD

Mart Saarma

Eesti Teaduste Akadeemia president

Ursel Velve

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees

Dr Zachary Walker

University College Londoni (UCL) haridusinstituudi psühholoogia ja inimarengu (PHD) osakonna juhataja

Kristina Kallas

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister

Rita Rätsepp

Counseling OÜ, Rita Rätsepp OÜ ja City Tervisekliinik psühholoog

Jakob Rosin

Ligipääsuke ligipääsetavuse konsultant ja koolitaja

Urmas Vaino

Päevajuht

Toomas Kruusimägi

Koolijuht

Kersti Kaljulaid

Eesti Vabariigi president (2016–2021) ja Eesti Olümpiakomitee president

Kindralmajor Andrus Merilo

Kaitseväe juhataja

Valdur Mikita

Kirjanik ja semiootik

Urmas Vaino

Päevajuht

Urmo Uiboleht

EKJÜ juhatuse esimees, TERA koolijuht

Esinejate list on täiendamisel 

Teadusest ja teadmiste tähtsusest

Mart Saarma on Eesti Teaduste Akadeemia president. Ta on ka Helsingi Ülikooli HiLIFE Biotehnoloogia Instituudi teadusdirektor, professor ja labori juhataja. Ta on mitmete akadeemiate, Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia, EMBO ja Academia Europea liige. Dr Saarma rühm on avastanud mitmeid uusi GDNF perekonna retseptoreid ja uue neurotroofse faktori CDNF. Tema uurimisrühm uurib GDNF-i perekonna ligandide ja endoplasmaatilise retikulumi CDNF/MANF-i neurotroofsete faktorite perekondade signaaliülekande ja bioloogilisi funktsioone. Hiljuti leidsid nad, et RNA modifikatsioon on neuronite ellujäämise jaoks oluline. Ta uurib nende valkude ja nende mimeetikumide terapeutilist potentsiaali erinevate neuroloogiliste haiguste korral. Ta on mitmete biotehnoloogiafirmade, nagu Mobidiag, Herantis Pharma, Nanoform, Genecode, asutaja. Mart Saarmat on autasustatud mitmete kodumaiste ja rahvusvaheliste teadausauhindadega.
https://www.helsinki.fi/en/researchgroups/neurotrophic-factors-and-regeneration

Kuidas juhtida iseennast, kui maailm tundub juhtimatu?

Rita Rätsepp omab magistrikraadi psühholoogias. Psühholoogi hariduse omandas Professionaalse Psühholoogia Erakoolis, Audentese Ülikoolis ja sotsiaalteaduste magistrikraadi psühholoogia erialal sai Akadeemias Nord. Töötanud koolipsühholoogina Rocca al Mare Koolis. Tänasel päeval nõustab lapsi ja täiskasvanuid oma erapraksises ja erakliinikus City Tervisekliinik. Koolitusturul tegutsenud aastast 2014, viies läbi erinevaid koolitusi ja loenguid enesejuhtimise, enesearengu ja laste kasvatuse teemadel.
Rita on ka ajakiri “Eesti Naine”podcasti “Vaimse tervise heaks” saatejuht ja raamatu “ Ellujäämiskursus” kaasautor.

Kuidas luua selgus ja seada siht ning ärgitada tegutsemisjulgusele ebakindlal ajal?

Ursel Velve kutsumuseks on innovatsioon ja areng läbi tiheda ja väärtust loova koostöö. Selle aasta kevadest on ta Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse esimees, panustades Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni arendamisse. Enne EISiga liitumist juhtis ta Ülemiste City arendusettevõtet Mainor Ülemiste luues talentidele parimat arengu ja kasvukeskkonda ning kujundades Ülemiste Cityst nutika linnaku ning kinnisvarasektori innovaatori. Samuti on ta juhtinud Samsung Electronicsi Eesti esindust.
Urselil on bakalaureusekraad Estonian Business Schoolist, magistrikraad Liverpooli Ülikoolist ja täiendanud ennast Oxfordi Ülikoolis strateegilise juhtimise vallas.

Urmas Vaino alustas oma ajakirjanduslikku tööd 1993. aastal saatejuhina Raadio 2-s, edasi tuli Äripäev, Ajakirjade Kirjastus ja Eesti Rahvusringhääling. Tema kogemused ja teadmised hõlmavad nii kirjutavat kui ka rääkivat ja näitavat ajakirjandust. Kõike seda on ta teinud saatejuhi ja toimetajana, olnud ajakirjanikuna eri rollides alates reporterist kuni kriitikuni. Lisaks ajakirjaniku tööle on Urmas juhtinud sadu konverentse ja seminare ning aastate jooksul on ta regulaarselt koolitanud nii ajakirjanduse kui esinemise ja selge sõna teemadel. Viimased kaks aastat töötas Urmas konsultandina valitsussuhete- ja kommunikatsiooniagentuuris Meta Advisory Group. Sündmuste modereerimise kõrval tegeleb ta aktiivselt koolitamisega, jagades oma teadmisi ja kogemusi meediaga suhtlemise ja parema esinemise teemadel.

Kuidas kaasav juhtimine ja innovatsioon aitavad haridusel ebakindlal ajal tugevana püsida?

Professor Zachary Walker töötab University Colleage Londonis (UCL) haridusinstituudi psühholoogia ja inimearengu (PHD) osakonna juhatajana.

Zachary on tunnustatud ekspert individuaalse ja organisatoorse õppimissoorituse valdkonnas. Viimase kümne aasta jooksul on Zachary töötanud haridustöötajate ja poliitikakujundajatega rohkem kui 35 riigis, keskendudes õppimisele, kaasavale juhtimisele ja innovaatilistele praktikatele.

Zachary on EMCC sertifitseeritud juhtimistreener ja tegutseb nii UCL Laidlaw stipendiumiprogrammi kui ka UCLi hariduse muutuste juhtimise programmi (Leading Change in Education Programme) akadeemilise juhina. Ta on ka Higher Education Academy juhtivteadur ning UK Graduate Council for Educationi poolt tunnustatud teadustöö juhendaja.

Vabal ajal naudib ta külmutatud joogat, kontaktmalet ja ninasarvikutega maadlemist.

Kuidas tehnoloogia aitab tuua kvaliteetse hariduse ka erivajadusega õppurini, ületades keelebarjäärid ja õpiraskused igapäevases töös?

Jakob Rosin on ligipääsetavuse ekspert ning Ligipääsuke OÜ asutaja ja juht.
Igapäevatöös tegeleb ta nii digitaalse, füüsilise ja info-ligipääsetavuse arendamisega, töötades nii avaliku sektori kui ka eraettevõtetega. Jakobil on praktiline kogemus ligipääsetavate digilahenduste, sh haridustehnoloogiliste lahenduste ja teenuste hindamisel ning arendamisel, keskendudes sellele, kuidas tehnoloogia saab toetada erivajadustega õppijaid ja muuta õppimise paindlikumaks ja tõhusamaks kõigi jaoks.
Jakob on ka Euroopa Pimedate Liidu juhatuse liige. Selles rollis osaleb ta Euroopa Liidu ligipääsetavuse poliitikate ja nõuete kujundamises, sealhulgas Euroopa ligipääsetavuse akti rakendamise ja tõlgendamisega seotud töödes. Tema vaade ühendab praktilise kogemuse, kasutajate reaalsed vajadused ja tulevikusuundumused, aidates juhtidel mõista, kuidas teadlikult rakendatud tehnoloogia ja ligipääsetavus loovad paremad eeldused kvaliteetseks ja kaasavaks hariduseks.

Millist kindlust pakub tulevikuks ministeerium?

Kristina Kallas on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister alates 17. aprillist 2023. Ta on erakonna Eesti 200 esimees ja üks asutajatest. Ta on juhtinud Tartu Ülikooli Narva Kolledžit ning kuulunud mitmete asutuste ja organisatsioonide juhtorganitesse: Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Pagulasabi, Balti Uuringute Instituut. Ta on konsulteerinud Gruusia, Moldova ja Kõrgõzstani riigijuhte mitmekeelse hariduse ja lõimumise teemadel. Varasematesse aastatesse jäävad veel töö Hill and Knowltonis ja Archimedeses.

Tal on doktorikraad poliitikateaduse erialal. Kristina Kallas on ka Eesti Käsipalliliidu president.

Kersti Kaljulaid oli Eesti Vabariigi president aastatel 2016–2021. Aastal 2024 valiti ta Eesti Olümpiakomitee presidendiks.

President Kaljulaid on läbi aastate seisnud me ühiskonna aluspõhimõtete – demokraatia, inimõiguste, inimeste võrdse kohtlemise ja sõnavabaduse – kaitsel. 2021. aasta suvel nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres president Kaljulaidi järgmiseks kaheks aastaks enda üleilmseks eestkõnelejaks maailma naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemadel. 2023. aastal asus president Kaljulaid koos Trinidadi ja Tobago endise presidendi Paula-Mae Weekes’iga juhtima ÜRO kõrgetasemelist hariduse töögruppi, mille eesmärgiks on esitada ettepanekud üleilmse õpetajate puuduse vähendamiseks ja kvalifitseeritud õpetajate piisava ettevalmistuse tagamiseks. President Kaljulaid oli ka esimene eestlane, kelle mainekas ajakiri Forbes valis 100 maailma mõjukaima naise hulka.

Kersti Kaljulaidist on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana.

Arengumõte vs arenguhüpe – kuidas tegutsemine vähendab ärevust ja loob tähendust

Valdur Mikita on Eesti kirjanik ja semiootik, kes ühendab oma loomingus eesti kultuuri, looduse ja keele ainulaadse vaatenurga. Tema tuntumad teosed nagu “Lingvistiline mets”, “Kukeseene kuulamise kunst” ja “Mõtterändur” on mõjutanud eesti mõtte- ja kirjandusmaastikku, tuues esile loovuse, rahvusliku identiteedi ja positiivse maailmakäsitluse. Mikita mitmekihiline stiil pakub mõtteainet nii akadeemikutele kui ka laiemale lugejaskonnale, tehes temast eesti kaasaegse kirjanduse silmapaistva autori.

Sõjaline kaitse Eesti julgeolekupoliitikas

Andrus Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana, kust suundus teenima Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniisse. 2002. aastal lõpetas ta Soome kõrgema maakaitsekooli. Samuti on ta lõpetanud Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži (Command and General Staff College) 2010. aastal ja sõjakolledži (Army War College) 2019. aastal.

Kindralmajor Merilo on teeninud mitmel ametikohal kaitseväes, sealhulgas Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülemana, kaitseväe juhataja administratsiooni juhina, Scoutspataljoni ülemana ja 1. jalaväebrigaadi ülemana.

Programm

NELJAPÄEV, 5. VEEBRUAR

10.00
Registreerimine ja hommikukohv
11.00
TERVITUS

Päevajuhtide tervitus
Urmas Vaino, päevajuht
Toomas Kruusimägi, koolijuht

TERVITUS
11.15
TEADUS

Teadusest ja teadmiste tähtsusest
Mart Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia president

TEADUS
12.00
VÄLISVAADE

Kuidas kaasav juhtimine ja innovatsioon aitavad haridusel ebakindlal ajal tugevana püsida?

Dr Zachary Walker, University College Londoni (UCL) haridusinstituudi psühholoogia ja inimarengu (PHD) osakonna juhataja

VÄLISVAADE
13.00
LÕUNA

  

LÕUNA
14.00
ETTEVÕTLIKKUS

Kuidas luua selgus ja seada siht ning ärgitada tegutsemisjulgusele ebakindlal ajal?

Ursel Velve, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees

ETTEVÕTLIKKUS
14.45
TÄPSUSTAMISEL

Esineja kinnitamisel

TÄPSUSTAMISEL
15.30
PAUS
16.00
JULGEOLEK

Kuidas seista vastu kasvavatele küberohtudele isiklikult ja organisatsioonina?

Anett Numa, julgeolekuekspert

JULGEOLEK
16.45
JUHTIMINE

Rasked otsused meeskonna koostamisel

Gert Tiivas, Eesti Töötukassa juhatuse esimees

JUHTIMINE
17.30
Esimese konverentsipäeva lõpp
20.00
Haridusjuhtide peo tõmbab käima REGATT. DJ puldis MISSKRISS

   

Haridusjuhtide peo tõmbab käima REGATT. DJ puldis MISSKRISS
01.00
Peo lõpp

   

Peo lõpp

REEDE, 6. VEEBRUAR

9.00
INFOTUNNID (30 min)

EKJÜ infotund Jurmala saalis
EAHJÜ infotund Palanga auditooriumis

INFOTUNNID (30 min)
10.00
PLAANID

Millist kindlust pakub tulevikuks ministeerium?

Kristina Kallas, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister

PLAANID
10.40
TÄPSUSTAMISEL

Maailm keset suurimat arenguhüpet
Madis Toomsalu, LHV Groupi juhatuse esimees

TÄPSUSTAMISEL
11.20
PSÜHHOLOOGIA

Kuidas juhtida iseennast, kui maailm tundub juhtimatu?

Rita Rätsepp, Counseling OÜ, Rita Rätsepp OÜ ja City Tervisekliinik psühholoog

PSÜHHOLOOGIA
12.00
LÕUNA
13.00
TEHNOLOOGIA

Kuidas tehnoloogia aitab tuua kvaliteetse hariduse ka erivajadusega õppurini, ületades keelebarjäärid ja õpiraskused igapäevases töös?

Jakob Rosin, Ligipääsuke ligipääsetavuse konsultant ja koolitaja

TEHNOLOOGIA
13.40
RAHA

Mida majanduses hoida orientiirina rahaasjade planeerimisel?

Peeter Koppel, Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht

RAHA
14.20
Kokkuvõtted
14.30
Aastakonverentsi lõpp ja kojusõit

Teadusest ja teadmiste tähtsusest

Mart Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia president

  • Kuidas aitab teaduslik mõtteviis hoida otsustes selgust ja kindlust?
  • Millist rolli mängivad katsetamine ja tõenduspõhised sammud ebakindlas keskkonnas?
  • Miks on andmetel ja kogemusel põhinevad otsused püsivamad kui trendidest kantud valikud?

Tehisaru tulek – kas vajame uut Tiigrihüpet?

Luukas Ilves, Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digitaalse transformatsiooni küsimustes
  • Miks tehisaru on tulnud, et jääda?
  • Kuidas seal edu saavutada
  • Milline roll on haridusvaldkonnal?

Kuidas luua selgus ja seada siht ning ärgitada tegutsemisjulgusele ebakindlal ajal?

Ursel Velve, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees
  • Kuidas jääda tegutsejaks ka siis, kui kindlust ja täielikku selgust pole?
  • Kuidas tuua ettevõtlikkuse ja tippspordi mõtteviis kooli ja meeskonnatöösse?
  • Kuidas kujundada kultuur, kus julgus proovida ja sooritusvõime toetavad teineteist?

Hüppeks valmistumine ehk muudatuste juhtimine

Eva-Maria Kangro, psühholoog ja muutuste juhtimise nõustaja Milttonis
  • Kuidas luua inspireeriv visioon?
  • Kuidas säilitada usaldus ja toetada meeskonda keerulistel hetkedel?
  • Millised praktilised juhtimisoskused aitavad edukalt muutusi ellu viia?

Kuidas luua avastuskultuuri?

Kristjan Järvi, dirigent, produtsent, helilooja ja arranžeerija
  • Kuidas inspireerida kollektiivi loovusele ja katsetustele?
  • Kuidas saavutada harmoonia ja dünaamika erinevate talentide vahel?
  • Kuidas luua turvaline ruum, kus eksperimenteerimine viib eduni?

Kuidas võtta end kokku pingutuseks?

Matz Topkin, paraujuja

  • Kuidas leida motivatsiooni ja hoida fookust eesmärgi poole liikumisel?
  • Kuidas valmistada end vaimselt ja füüsiliselt ette pingutuseks?
  • Kuidas kasutada meeskonna tuge suurte väljakutsete ületamisel?

Haridusreformid toovad arenguhüppe haridusse

Kristina Kallas, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister
  • Mis on meil hästi ja mis vajab parandamist?
  • Mis on haridusministri fookuses täna?

Maailm keset suurimat arenguhüpet

Madis Toomsalu, LHV Groupi juhatuse esimees
  • Kas oleme praktiliselt valmis, et elame kõige järsemate muudatustega ajastul? Ajastul, kus inimese igapäevaseid käitumis- ja tarbimisharjumused peavad taas muutuma. Ajastul, kus masinad loovad rohkem infot kui inimesed. Ajastul, kus inimkond tervikuna on kõige suuremate strateegiliste valikute ees. Ajastul, kus miski ei tundu püsiv.

Kuidas juhtida iseennast, kui maailm tundub juhtimatu?

Rita Rätsepp, Counseling OÜ, Rita Rätsepp OÜ ja City Tervisekliinik psühholoog
  • Kuidas hoida sisemist rahu, kui väline maailm kõigub?
  • Millised teaduspõhised võtted aitavad säilitada fookust ja tasakaalu?
  • Kuidas toetab enesejuhtimine teiste juhtimist muutuste ajal?

Kuidas tehnoloogia aitab tuua kvaliteetse hariduse ka erivajadusega õppurini, ületades keelebarjäärid ja õpiraskused igapäevases töös?

Jakob Rosin, Ligipääsuke ligipääsetavuse konsultant ja koolitaja
  • Kuidas saavad tehisaru-põhised tööriistad aidata erineva emakeele, õppimistempo või vajadustega õppijatel sama õppekava järgi õppida, ilma et õpetaja peaks tegema kolme paralleelset tundi?
  • Millised tehnoloogilised lahendused on juba olemas ja kättesaadavad, kuid jäävad koolides kasutamata selgete reeglite, ootuste ja juhtimisotsuste puudumise tõttu?
  • Kuidas saab haridusjuht kujundada kooli tehnoloogia kasutuse nii, et see toetaks kaasatust ja võrdsust, mitte ei looks vaikset eristumist „toetatute“ ja „hakkama saajate“ vahel?

Arengumõte vs arenguhüpe – kuidas tegutsemine vähendab ärevust ja loob tähendust

Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik

Tegutsemine:

  • On teraapiline (vähendab ärevust)
  • On seotud loovusega (loob tähendust)
  • On seotud aju otsingusüsteemi aktiivsusega (Jaak Panksepa välja pakutud õnne kontseptsioon)

Õhtul tõmbab peo käima ansambel Regatt

OSALEMISINFO

OSAVÕTUTINGIMUSED
Strand on jätkuvalt meie konverentsi kodu, kuid kasvava huvi tõttu majutame osa osalejatest ka lähedal asuvates mugavates naaberhotellides. Kuni 1. detsembrini oli EKJÜ liikmetel eelisõigus registreerida ja alates 2. detsembrist on oodatud registreerima kõik huvilised.

Osavõtt eelregistreerimise alusel vastavalt konverentsi toimumise hetkel kehtivatele nõuetele. Registreerimise lõpptähtaeg on 23.01.2026.

Kui te ei saa konverentsil osaleda ning tühistamise tähtaeg on möödunud, siis on võimalik anda osalemisõigus edasi oma kolleegile või teisele huvilisele.

TOIMUMISKOHT: Hestia Hotel Strand, A.H. Tammsaare pst 35, 80010 Pärnu, telefon: +372 447 5370

TOIMUMISAEG: 5.-6. veebruar 2026

OSALEMISTASUD:

389 eurot
konverentsi osavõtutasu ühele osalejale

349 eurot
konverentsi osavõtutasu Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmetele ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse liikmetele

Tasumine toimub registreerumise põhjal väljastatud arve alusel – arve väljastatakse e-arvena ja saadetakse ka e-mailile. Palun mõelge arve vormistamise soov hoolikalt läbi ja konsulteerige asjaosalistega, sest arvet saame muuta vaid üks kord.

OSAVÕTUST LOOBUMINE: Osavõtust võib loobuda igal ajal teatades sellest kirjalikult Margot Adamsonile (margot@confent.com), kes kinnitab vastukirjaga loobumise teate kättesaamise. Kui loobumine jõuab korraldajani enne 9. jaanuari, tagastatakse osalustasu täies mahus. Hiljem on osaleja kohustatud leidma endale konverentsil osalemiseks asendaja ja/või tasuma osalustasu täies ulatuses. Majutuse broneeringute tühistamine toimub vastavalt hotelli reeglitele.

TÖÖKEEL: eesti keel

LISAINFO: Margot Adamson, margot@confent.com

KOHAD ON TÄITUNUD JA REGISTREERIMINE LÕPPENUD

Kohad on täitunud ja registreerumine on lõppenud.

2025

Fotograaf: Erlend Štaub

Kontakt

Arvetega seonduvate küsimuste puhul palun kontakteeruge kai@confent.com
Muude küsimuste korral pöörduge palun margot@confent.com