Haridusjuhtide

aastakonverents

6.-7. veebruaril 2025

Hestia Hotel Strand

Hea haridusjuht

Ebakindlatel aegadel on meie tugevuseks olnud tahe, julgus, loovus ja leidlikkus – just need omadused aitavad ära kasutada võimalusi ja teha arenguhüppeid. Haridusjuht on nende võimaluste märkamisel ja muutuste käivitamisel võtmetähtsusega. Aitame haridusjuhil taasluua oma töö tähendust liidrina!

18. Haridusjuhtide Aastakonverents toimus 6.-7. veebruaril Hestia Hotel Strandis.

Hiljutises arutelus tõdesid ka Tiigrihüppe algatajad, et aeg on küps uueks algatuseks – Tiigrihüpe 2.0. Siis oli eesotsas haridusvaldkond, kuidas nüüd? Kutsusime haridusega külgnevate valdkondade praktikuid jagama oma mõtteid ja kogemusi muudatuste elluviimisest, et saada inspiratsiooni ja ideid uue hüppe juhtimiseks.

 

Kohtumiseni 2026. aasta konverentsil!

Urmo Uiboleht
Eesti Koolijuhtide Ühendus

Endrik Randoja
Confent OÜ

TAGASISIDE

Oleme tänulikud tagasiside eest, et saaksime arvestada Teie mõtetega järgmise konverentsi korraldamisel ja pakkuda Teile ootustele vastavat sündmust – küsimustiku leiate siit.

ESINEJAD

Taimar Peterkop

Riigisekretär (2018-2025)

Luukas Ilves

Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digitaalse transformatsiooni küsimustes

Meelis Kitsing

Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees

Eva-Maria Kangro

Psühholoog ja muutuste juhtimise nõustaja Milttonis

Kristjan Järvi

Dirigent, produtsent, helilooja

Matz Topkin

Paraujuja

Kristina Kallas

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister

Madis Toomsalu

LHV Groupi juhatuse esimees

Kersti Kaljulaid

Eesti Vabariigi president (2016–2021) ja Eesti Olümpiakomitee president

Kindralmajor Andrus Merilo

Kaitseväe juhataja

Valdur Mikita

Kirjanik ja semiootik

Urmas Vaino

Päevajuht

Urmo Uiboleht

EKJÜ juhatuse esimees, TERA koolijuht

Kas Eesti on valmis uueks arenguhüppeks?

Taimar Peterkop oli riigisekretär aastatel 2018-2025. Enne riigisekretäriks asumist juhtis ta 2015. aasta maist Riigi Infosüsteemi Ametit. Aastatel 2000–2001 töötas Peterkop juristina Riigikantseleis ning 2001–2008 Kaitseministeeriumis, esimesed neli aastat õigusosakonnas rahvusvahelise õiguse büroo juhatajana ning hilisemad kolm aastat operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhatajana. 2008–2010 oli Peterkop kaitsepoliitika nõunik Eesti suursaatkonnas Washingtonis ning pärast seda Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning USA maaväe sõjakolledži magistrikraadiga strateegilises juhtimises.

Kuidas luua avastuskultuuri?

Kristjan Järvi elab ja hingab muusikat, kasutades selle jõudu, et luua maailma, kus kõik on võimalik. Dirigendi, produtsendi, helilooja ja arranžeerijana ühendab ta oma töös uuenduslikkuse ja loomingulise ettevõtlikkuse. Tema juhtimisel tegutsev Sunbeam Productionsviib ellu unikaalseid muusikaprojekte, mis lükkavad kõrvale kõik žanripiirid.

„Kristjan Järvit peetakse üheks nutikamaks ja uuendusmeelsemaks kavakoostajaks klassikalise muusika maailmas,” kirjutab Reuters. Rahvusvahelistel lavadel toob ta publikuni nii Wagneri ja Tšaikovski ajatud teosed kui ka Steve Reichi ja Radioheadi modernsed helimaailmad. Ta on teinud koostööd maailma tuntuimate artistidega nagu Brian Eno, ja bändid nagu Coldplay ja Bastille, tuues oma muusikalise nägemuse nende ühisesse võlumaailma.

Kristjan Järvi uusim koosseis, Nordic Pulse, on ainulaadne bänd, mis kasutab traditsioonilisi orkestraalseid instrumente, et luua värske ja piireületav helimaailm. Nordic Pulse esitab Kristjani originaalloomingut, mis ühendab klassikalise muusika, popi ja filmiliku helikeele, tuues iga esinemisega publikuni unustamatuid elamusi. Ansambel on tuntud oma dünaamilise energiaga, mis avab kuulajatele täiesti uusi mõõtmeid muusikas.

Lisaks on Kristjan teinud koostööd tunnustatud režissööri Tom Tykweriga, tuues muusikalist sügavust tema hittsarja “Babylon Berlin” helimaailma ning Tykweri uusimasse filmi “Das Licht”, mis toob kinopublikuni unikaalse ja haarava helirännakuga visuaalse elamuse.

Kristjan Järvi ühendab ka muusika ja tehnoloogia innovatiivseid võimalusi. Tema projektid “Meelte Videvik” ja “Estoniia.ai”loovad interaktiivseid ja multisensoorseid kogemusi, kus heli, visuaalid ja tehisintellekt moodustavad harmoonilise terviku. Need projektid näitavad tema visiooni muusikast kui universaalsest platvormist, mis inspireerib ja ühendab inimesi uutel ja ainulaadsetel viisidel.

Tehisaru tulek – kas vajame uut Tiigrihüpet?

Luukas Ilves on Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digitaalse transformatsiooni küsimustes ning koosseisuväline teadur Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses.

Aastatel 2022–2024 oli Luukas Eesti IT-juht ja digiarengu asekantsler. Varasemalt on ta töötanud erinevates ametites Eesti valitsuses ja Euroopa Komisjonis, krüptograafiaga tegelevas süvatehnoloogia ettevõttes Guardtime ning Brüsselis asuva mõttekoja Lisbon Council asejuhina ja vanemteadurina.

Luukas on pälvinud Eesti presidendilt Valgetähe teenetemärgi ja president Volodomõr Zelenskõilt rahupreemia Ukraina toetamise eest. Ta on lõpetanud Stanfordi Ülikooli.

Kuidas võtta end kokku pingutuseks?

Matz Topkin on Eesti parasportlane, kes on spetsialiseerunud ujumisele. Vaatamata kaasasündinud puudele on ta saavutanud silmapaistvaid tulemusi nii kodu- kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Ta on mitmekordne Eesti meister ja rekordiomanik, esindanud Eestit paraolümpiamängudel ning võitnud medaleid erinevatelt tiitlivõistlustelt. Matz on tuntud oma sihikindluse ja positiivse ellusuhtumise poolest, olles eeskujuks paljudele noortele sportlastele.

Kuidas majandus toetab arenguhüpet?

Meelis Kitsing on Estonian Business Schooli rektor, juhatuse esimees ja poliitökonoomia professor. Ta kuulub Eesti Välissuhete Nõukoja ja Teenusmajanduse Koja juhatusse ning mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide nõukogudesse. Oma teadustöös keskendub ta digitaalsete ökosüsteemide poliitökonoomia ja tulevikustsenaariumide sidumisele, mille kohta on kirjastus Routledge avaldanud tema raamatu.

Varasemalt töötas ta Arenguseire Keskuses, Riigikogu mõttekojas, uuringute juhina, samuti oli ta Riigikantselei strateegiabüroos nõunik ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis majandusanalüüsi juht. Ta on olnud ka Eesti Majandusteaduse Seltsi president.

Kitsing omandas doktorikraadi Massachusettsi Ülikoolis ning magistrikraadid Fletcheri rahvusvaheliste suhete koolis Tuftsi Ülikoolis ja Londoni Majanduskoolis.

Haridusreformid toovad arenguhüppe haridusse

Kristina Kallas on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister alates 17. aprillist 2023. Ta on erakonna Eesti 200 esimees ja üks asutajatest. Ta on juhtinud Tartu Ülikooli Narva Kolledžit ning kuulunud mitmete asutuste ja organisatsioonide juhtorganitesse: Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Pagulasabi, Balti Uuringute Instituut. Ta on konsulteerinud Gruusia, Moldova ja Kõrgõzstani riigijuhte mitmekeelse hariduse ja lõimumise teemadel. Varasematesse aastatesse jäävad veel töö Hill and Knowltonis ja Archimedeses.

Tal on doktorikraad poliitikateaduse erialal. Kristina Kallas on ka Eesti Käsipalliliidu president.

Hüppeks valmistumine ehk muudatuste juhtimine

Eva-Maria Kangro on psühholoog ja muutuste juhtimise nõustaja Milttonis. Ta aitab meeskondadel ja (enese)juhtidel kasulikke muutusi ellu viia ja keset väljakutseid vormis püsida, tuginedes psühholoogia ja kaasaegse neuroteaduse teadmistel, mida kinnitab ka omal nahal kogetu. Eva-Marial on doktorikraad psühholoogias. Ta on üks Eesti Motiveeriva Intervjueerimise Treenerite Assotsiatsiooni asutajatest ja kuulub Eesti Mentorite Koja liikmeskonda.

Maailm keset suurimat arenguhüpet

Madis Toomsalu on AS-i LHV Group juhatuse esimees, LHV Bank Limited juhatuse esimees, AS-i LHV Pank, AS-i LHV Kindlustus ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu esimees. Ta on ka MTÜ “FinanceEstonia” juhatuse liige, SA Rohetiiger nõukoja liige ning olnud Valitsuse rohepoliitika ekspertkogu liige. Madis on lõpetanud 2009. aastal ärikorralduse bakalaureuseõppe Tallinna Tehnikaülikoolis ja omandanud samas ülikoolis 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahanduse erialal.

Kersti Kaljulaid oli Eesti Vabariigi president aastatel 2016–2021. Aastal 2024 valiti ta Eesti Olümpiakomitee presidendiks.

President Kaljulaid on läbi aastate seisnud me ühiskonna aluspõhimõtete – demokraatia, inimõiguste, inimeste võrdse kohtlemise ja sõnavabaduse – kaitsel. 2021. aasta suvel nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres president Kaljulaidi järgmiseks kaheks aastaks enda üleilmseks eestkõnelejaks maailma naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemadel. 2023. aastal asus president Kaljulaid koos Trinidadi ja Tobago endise presidendi Paula-Mae Weekes’iga juhtima ÜRO kõrgetasemelist hariduse töögruppi, mille eesmärgiks on esitada ettepanekud üleilmse õpetajate puuduse vähendamiseks ja kvalifitseeritud õpetajate piisava ettevalmistuse tagamiseks. President Kaljulaid oli ka esimene eestlane, kelle mainekas ajakiri Forbes valis 100 maailma mõjukaima naise hulka.

Kersti Kaljulaidist on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana.

Arengumõte vs arenguhüpe – kuidas tegutsemine vähendab ärevust ja loob tähendust

Valdur Mikita on Eesti kirjanik ja semiootik, kes ühendab oma loomingus eesti kultuuri, looduse ja keele ainulaadse vaatenurga. Tema tuntumad teosed nagu “Lingvistiline mets”, “Kukeseene kuulamise kunst” ja “Mõtterändur” on mõjutanud eesti mõtte- ja kirjandusmaastikku, tuues esile loovuse, rahvusliku identiteedi ja positiivse maailmakäsitluse. Mikita mitmekihiline stiil pakub mõtteainet nii akadeemikutele kui ka laiemale lugejaskonnale, tehes temast eesti kaasaegse kirjanduse silmapaistva autori.

Sõjaline kaitse Eesti julgeolekupoliitikas

Andrus Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana, kust suundus teenima Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniisse. 2002. aastal lõpetas ta Soome kõrgema maakaitsekooli. Samuti on ta lõpetanud Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži (Command and General Staff College) 2010. aastal ja sõjakolledži (Army War College) 2019. aastal.

Kindralmajor Merilo on teeninud mitmel ametikohal kaitseväes, sealhulgas Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülemana, kaitseväe juhataja administratsiooni juhina, Scoutspataljoni ülemana ja 1. jalaväebrigaadi ülemana.

Programm

NELJAPÄEV, 6. VEEBRUAR

10.00
Registreerimine ja hommikukohv

Registreerimine ja hommikukohv
11.00
TERVITUS

Päevajuhtide tervitus
Urmas Vaino, päevajuht
Urmo Uiboleht, EKJÜ juhatuse esimees, TERA koolijuht

TERVITUS
11.15
ÜHISKOND

Kas Eesti on valmis uueks arenguhüppeks?
Taimar Peterkop, riigisekretär (2018-2025)

ÜHISKOND
12.00
ARENGUHÜPE

Tehisaru tulek – kas vajame uut Tiigrihüpet?
Luukas Ilves, Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digitaalse transformatsiooni küsimustes

ARENGUHÜPE
12.45
LÕUNA

LÕUNA
13.45
MAJANDUS

Kuidas majandus toetab arenguhüpet?
Meelis Kitsing, Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees

MAJANDUS
14.30
JUHTIMINE

Hüppeks valmistumine ehk muudatuste juhtimine
Eva-Maria Kangro, psühholoog ja muutuste juhtimise nõustaja Milttonis

JUHTIMINE
15.15
PAUS

PAUS
15.45
KULTUUR

Kuidas luua avastuskultuuri?
Kristjan Järvi, dirigent, produtsent, helilooja

KULTUUR
16.30
SAAVUTAMINE

Kuidas võtta end kokku pingutuseks?
Matz Topkin, paraujuja

SAAVUTAMINE
17.00
Esimese konverentsipäeva lõpp

Esimese konverentsipäeva lõpp
20.00
Haridusjuhtide peo tõmbab käima Anne Veski. DJ puldis Karl Killing

   

Haridusjuhtide peo tõmbab käima Anne Veski. DJ puldis Karl Killing
01.00
Peo lõpp

   

Peo lõpp

REEDE, 7. VEEBRUAR

9.00
INFOTUNNID (30 min)

EKJÜ infotund Jurmala saalis
EAHJÜ infotund Palanga auditooriumis

INFOTUNNID (30 min)
10.00
PLAANID

Haridusreformid toovad arenguhüppe haridusse
Kristina Kallas, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister

PLAANID
10.40
MAAILM

Maailm keset suurimat arenguhüpet
Madis Toomsalu, LHV Groupi juhatuse esimees

MAAILM
11.20
ARUTELUKUNST

Argument demokraatia kaitsel ja arengu toeks
Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president (2016–2021) ja Eesti Olümpiakomitee president

ARUTELUKUNST
12.00
LÕUNA

LÕUNA
13.00
JULGEOLEK

Sõjaline kaitse Eesti julgeolekupoliitikas
Kindralmajor Andrus Merilo, kaitseväe juhataja

JULGEOLEK
13.40
TEGUTSEMINE

Arengumõte vs arenguhüpe – kuidas tegutsemine vähendab ärevust ja loob tähendust
Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik

TEGUTSEMINE
14.20
Kokkuvõtted

Kokkuvõtted
14.30
Aastakonverentsi lõpp ja kojusõit

Aastakonverentsi lõpp ja kojusõit

Kas Eesti on valmis uueks arenguhüppeks?

Taimar Peterkop, riigisekretär
  • Mis roll on tahtel, julgusel, loovusel ja leidlikkusel meie kultuuris?
  • Kas Eesti on valmis uueks arenguhüppeks?
  • Millised on meie võimalused ja mida peame tegema nende ärakasutamiseks?

Tehisaru tulek – kas vajame uut Tiigrihüpet?

Luukas Ilves, Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digitaalse transformatsiooni küsimustes
  • Miks tehisaru on tulnud, et jääda?
  • Kuidas seal edu saavutada
  • Milline roll on haridusvaldkonnal?

Kuidas majandus toetab arenguhüpet?

Meelis Kitsing, Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees
  • Kuidas mõjutab praegune majandusolukord Eesti arenguhüpet?
  • Mis võiks olla hüppe mootoriks
  • Milline on seos ebakindla keskkonna, innovatsiooni ja investeeringute vahel?

Hüppeks valmistumine ehk muudatuste juhtimine

Eva-Maria Kangro, psühholoog ja muutuste juhtimise nõustaja Milttonis
  • Kuidas luua inspireeriv visioon?
  • Kuidas säilitada usaldus ja toetada meeskonda keerulistel hetkedel?
  • Millised praktilised juhtimisoskused aitavad edukalt muutusi ellu viia?

Kuidas luua avastuskultuuri?

Kristjan Järvi, dirigent, produtsent, helilooja ja arranžeerija
  • Kuidas inspireerida kollektiivi loovusele ja katsetustele?
  • Kuidas saavutada harmoonia ja dünaamika erinevate talentide vahel?
  • Kuidas luua turvaline ruum, kus eksperimenteerimine viib eduni?

Kuidas võtta end kokku pingutuseks?

Matz Topkin, paraujuja

  • Kuidas leida motivatsiooni ja hoida fookust eesmärgi poole liikumisel?
  • Kuidas valmistada end vaimselt ja füüsiliselt ette pingutuseks?
  • Kuidas kasutada meeskonna tuge suurte väljakutsete ületamisel?

Haridusreformid toovad arenguhüppe haridusse

Kristina Kallas, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister
  • Mis on meil hästi ja mis vajab parandamist?
  • Mis on haridusministri fookuses täna?

Maailm keset suurimat arenguhüpet

Madis Toomsalu, LHV Groupi juhatuse esimees
  • Kas oleme praktiliselt valmis, et elame kõige järsemate muudatustega ajastul? Ajastul, kus inimese igapäevaseid käitumis- ja tarbimisharjumused peavad taas muutuma. Ajastul, kus masinad loovad rohkem infot kui inimesed. Ajastul, kus inimkond tervikuna on kõige suuremate strateegiliste valikute ees. Ajastul, kus miski ei tundu püsiv.

Argument demokraatia kaitsel ja arengu toeks

Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president (2016–2021) ja Eesti Olümpiakomitee president
  • Sotsiaalmeedia ja interneti tõttu levib info kiiremini ning suuremal hulgal kui kunagi varem, mis nõuab igaühelt oskust teavet analüüsida ning kriitiliselt hinnata.
  • Pandeemiajärgse ja sõjaaegse ühiskonna elanikena oleme näinud, kuivõrd erinevates inforuumides inimesed elada võivad, mida seetõttu tõeseks peavad ning milliseid otsuseid langetavad.
  • Peame otsima neile probleemidele lahendust, pakkudes kooliõpilastele üle Eesti süvendatud argumenteerimisharidust.

Sõjaline kaitse Eesti julgeolekupoliitikas

Kindralmajor Andrus Merilo, kaitseväe juhataja
  • sisupunkt1
  • sisupunkt2

Arengumõte vs arenguhüpe – kuidas tegutsemine vähendab ärevust ja loob tähendust

Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik

Tegutsemine:

  • On teraapiline (vähendab ärevust)
  • On seotud loovusega (loob tähendust)
  • On seotud aju otsingusüsteemi aktiivsusega (Jaak Panksepa välja pakutud õnne kontseptsioon)

Õhtul tõmbab peo käima Anne Veski ja DJ puldis on Karl Killing!

Õhtul tõmbab peo käima Anne Veski ja
DJ puldis on
Karl Killing!

OSALEMISINFO

KOHAD ON TÄITUNUD JA REGISTREERUMINE ON LÕPPENUD

OSAVÕTUTINGIMUSED
Strand on meie konverentsi kodu ja teame, et hariduspere jaoks ahtake. Kuni 15. detsembrini oli EKJÜ liikmetel eelisõigus registreerida ja alates 16. detsembrist on oodatud registreerima kõik huvilised.

Osavõtt eelregistreerimise alusel vastavalt konverentsi toimumise hetkel kehtivatele nõuetele. Registreerimise lõpptähtaeg oli 24.01.2024.

Kui te ei saa konverentsil osaleda ning tühistamise tähtaeg on möödunud, siis on võimalik anda osalemisõigus edasi oma kolleegile või teisele huvilisele.

TOIMUMISKOHT: Hestia Hotel Strand, A.H. Tammsaare pst 35, 80010 Pärnu, telefon: +372 447 5370

TOIMUMISAEG: 6.-7. veebruar 2025

OSALEMISTASUD:

359 eurot
konverentsi osavõtutasu ühele osalejale

319 eurot
konverentsi osavõtutasu Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmetele ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse liikmetele

Tasumine toimub registreerumise põhjal väljastatud arve alusel – arve väljastatakse e-arvena ja saadetakse ka e-mailile. Palun mõelge arve vormistamise soov hoolikalt läbi ja konsulteerige asjaosalistega, sest arvet saame muuta vaid üks kord.

OSAVÕTUST LOOBUMINE: Osavõtust võib loobuda igal ajal teatades sellest kirjalikult Margot Adamsonile (margot@confent.com), kes kinnitab vastukirjaga loobumise teate kättesaamise. Kui loobumine jõuab korraldajani enne 10. jaanuari, tagastatakse osalustasu täies mahus. Hiljem on osaleja kohustatud leidma endale konverentsil osalemiseks asendaja ja/või tasuma osalustasu täies ulatuses. Majutuse broneeringute tühistamine toimub vastavalt hotelli reeglitele.

TÖÖKEEL: eesti keel
LISAINFO: Margot Adamson, margot@confent.com

2025

Fotograaf: Erlend Štaub

Kontakt

Arvetega seonduvate küsimuste puhul palun kontakteeruge kai@confent.com
Muude küsimuste korral pöörduge palun margot@confent.com