Haridusjuhtide
aastakonverents
6.-7. veebruaril 2025
Hestia Hotel Strand
Ebakindlatel aegadel on meie tugevuseks olnud tahe, julgus, loovus ja leidlikkus – just need omadused aitavad ära kasutada võimalusi ja teha arenguhüppeid. Haridusjuht on nende võimaluste märkamisel ja muutuste käivitamisel võtmetähtsusega. Aitame haridusjuhil taasluua oma töö tähendust liidrina!
18. Haridusjuhtide Aastakonverents toimus 6.-7. veebruaril Hestia Hotel Strandis.
Hiljutises arutelus tõdesid ka Tiigrihüppe algatajad, et aeg on küps uueks algatuseks – Tiigrihüpe 2.0. Siis oli eesotsas haridusvaldkond, kuidas nüüd? Kutsusime haridusega külgnevate valdkondade praktikuid jagama oma mõtteid ja kogemusi muudatuste elluviimisest, et saada inspiratsiooni ja ideid uue hüppe juhtimiseks.
Kohtumiseni 2026. aasta konverentsil!
Urmo Uiboleht
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Endrik Randoja
Confent OÜ
Oleme tänulikud tagasiside eest, et saaksime arvestada Teie mõtetega järgmise konverentsi korraldamisel ja pakkuda Teile ootustele vastavat sündmust – küsimustiku leiate siit.
Riigisekretär (2018-2025)
Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digitaalse transformatsiooni küsimustes
Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees
Psühholoog ja muutuste juhtimise nõustaja Milttonis
Dirigent, produtsent, helilooja
Paraujuja
Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister
LHV Groupi juhatuse esimees
Eesti Vabariigi president (2016–2021) ja Eesti Olümpiakomitee president
Kaitseväe juhataja
Kirjanik ja semiootik
Päevajuht
EKJÜ juhatuse esimees, TERA koolijuht
Kas Eesti on valmis uueks arenguhüppeks?
Taimar Peterkop oli riigisekretär aastatel 2018-2025. Enne riigisekretäriks asumist juhtis ta 2015. aasta maist Riigi Infosüsteemi Ametit. Aastatel 2000–2001 töötas Peterkop juristina Riigikantseleis ning 2001–2008 Kaitseministeeriumis, esimesed neli aastat õigusosakonnas rahvusvahelise õiguse büroo juhatajana ning hilisemad kolm aastat operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhatajana. 2008–2010 oli Peterkop kaitsepoliitika nõunik Eesti suursaatkonnas Washingtonis ning pärast seda Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning USA maaväe sõjakolledži magistrikraadiga strateegilises juhtimises.
Kuidas luua avastuskultuuri?
Kristjan Järvi elab ja hingab muusikat, kasutades selle jõudu, et luua maailma, kus kõik on võimalik. Dirigendi, produtsendi, helilooja ja arranžeerijana ühendab ta oma töös uuenduslikkuse ja loomingulise ettevõtlikkuse. Tema juhtimisel tegutsev Sunbeam Productionsviib ellu unikaalseid muusikaprojekte, mis lükkavad kõrvale kõik žanripiirid.
„Kristjan Järvit peetakse üheks nutikamaks ja uuendusmeelsemaks kavakoostajaks klassikalise muusika maailmas,” kirjutab Reuters. Rahvusvahelistel lavadel toob ta publikuni nii Wagneri ja Tšaikovski ajatud teosed kui ka Steve Reichi ja Radioheadi modernsed helimaailmad. Ta on teinud koostööd maailma tuntuimate artistidega nagu Brian Eno, ja bändid nagu Coldplay ja Bastille, tuues oma muusikalise nägemuse nende ühisesse võlumaailma.
Kristjan Järvi uusim koosseis, Nordic Pulse, on ainulaadne bänd, mis kasutab traditsioonilisi orkestraalseid instrumente, et luua värske ja piireületav helimaailm. Nordic Pulse esitab Kristjani originaalloomingut, mis ühendab klassikalise muusika, popi ja filmiliku helikeele, tuues iga esinemisega publikuni unustamatuid elamusi. Ansambel on tuntud oma dünaamilise energiaga, mis avab kuulajatele täiesti uusi mõõtmeid muusikas.
Lisaks on Kristjan teinud koostööd tunnustatud režissööri Tom Tykweriga, tuues muusikalist sügavust tema hittsarja “Babylon Berlin” helimaailma ning Tykweri uusimasse filmi “Das Licht”, mis toob kinopublikuni unikaalse ja haarava helirännakuga visuaalse elamuse.
Kristjan Järvi ühendab ka muusika ja tehnoloogia innovatiivseid võimalusi. Tema projektid “Meelte Videvik” ja “Estoniia.ai”loovad interaktiivseid ja multisensoorseid kogemusi, kus heli, visuaalid ja tehisintellekt moodustavad harmoonilise terviku. Need projektid näitavad tema visiooni muusikast kui universaalsest platvormist, mis inspireerib ja ühendab inimesi uutel ja ainulaadsetel viisidel.
Tehisaru tulek – kas vajame uut Tiigrihüpet?
Luukas Ilves on Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digitaalse transformatsiooni küsimustes ning koosseisuväline teadur Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses.
Aastatel 2022–2024 oli Luukas Eesti IT-juht ja digiarengu asekantsler. Varasemalt on ta töötanud erinevates ametites Eesti valitsuses ja Euroopa Komisjonis, krüptograafiaga tegelevas süvatehnoloogia ettevõttes Guardtime ning Brüsselis asuva mõttekoja Lisbon Council asejuhina ja vanemteadurina.
Luukas on pälvinud Eesti presidendilt Valgetähe teenetemärgi ja president Volodomõr Zelenskõilt rahupreemia Ukraina toetamise eest. Ta on lõpetanud Stanfordi Ülikooli.
Kuidas võtta end kokku pingutuseks?
Matz Topkin on Eesti parasportlane, kes on spetsialiseerunud ujumisele. Vaatamata kaasasündinud puudele on ta saavutanud silmapaistvaid tulemusi nii kodu- kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Ta on mitmekordne Eesti meister ja rekordiomanik, esindanud Eestit paraolümpiamängudel ning võitnud medaleid erinevatelt tiitlivõistlustelt. Matz on tuntud oma sihikindluse ja positiivse ellusuhtumise poolest, olles eeskujuks paljudele noortele sportlastele.
Kuidas majandus toetab arenguhüpet?
Meelis Kitsing on Estonian Business Schooli rektor, juhatuse esimees ja poliitökonoomia professor. Ta kuulub Eesti Välissuhete Nõukoja ja Teenusmajanduse Koja juhatusse ning mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide nõukogudesse. Oma teadustöös keskendub ta digitaalsete ökosüsteemide poliitökonoomia ja tulevikustsenaariumide sidumisele, mille kohta on kirjastus Routledge avaldanud tema raamatu.
Varasemalt töötas ta Arenguseire Keskuses, Riigikogu mõttekojas, uuringute juhina, samuti oli ta Riigikantselei strateegiabüroos nõunik ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis majandusanalüüsi juht. Ta on olnud ka Eesti Majandusteaduse Seltsi president.
Kitsing omandas doktorikraadi Massachusettsi Ülikoolis ning magistrikraadid Fletcheri rahvusvaheliste suhete koolis Tuftsi Ülikoolis ja Londoni Majanduskoolis.
Haridusreformid toovad arenguhüppe haridusse
Kristina Kallas on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister alates 17. aprillist 2023. Ta on erakonna Eesti 200 esimees ja üks asutajatest. Ta on juhtinud Tartu Ülikooli Narva Kolledžit ning kuulunud mitmete asutuste ja organisatsioonide juhtorganitesse: Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Pagulasabi, Balti Uuringute Instituut. Ta on konsulteerinud Gruusia, Moldova ja Kõrgõzstani riigijuhte mitmekeelse hariduse ja lõimumise teemadel. Varasematesse aastatesse jäävad veel töö Hill and Knowltonis ja Archimedeses.
Tal on doktorikraad poliitikateaduse erialal. Kristina Kallas on ka Eesti Käsipalliliidu president.
Hüppeks valmistumine ehk muudatuste juhtimine
Eva-Maria Kangro on psühholoog ja muutuste juhtimise nõustaja Milttonis. Ta aitab meeskondadel ja (enese)juhtidel kasulikke muutusi ellu viia ja keset väljakutseid vormis püsida, tuginedes psühholoogia ja kaasaegse neuroteaduse teadmistel, mida kinnitab ka omal nahal kogetu. Eva-Marial on doktorikraad psühholoogias. Ta on üks Eesti Motiveeriva Intervjueerimise Treenerite Assotsiatsiooni asutajatest ja kuulub Eesti Mentorite Koja liikmeskonda.
Maailm keset suurimat arenguhüpet
Madis Toomsalu on AS-i LHV Group juhatuse esimees, LHV Bank Limited juhatuse esimees, AS-i LHV Pank, AS-i LHV Kindlustus ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu esimees. Ta on ka MTÜ “FinanceEstonia” juhatuse liige, SA Rohetiiger nõukoja liige ning olnud Valitsuse rohepoliitika ekspertkogu liige. Madis on lõpetanud 2009. aastal ärikorralduse bakalaureuseõppe Tallinna Tehnikaülikoolis ja omandanud samas ülikoolis 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahanduse erialal.
Kersti Kaljulaid oli Eesti Vabariigi president aastatel 2016–2021. Aastal 2024 valiti ta Eesti Olümpiakomitee presidendiks.
President Kaljulaid on läbi aastate seisnud me ühiskonna aluspõhimõtete – demokraatia, inimõiguste, inimeste võrdse kohtlemise ja sõnavabaduse – kaitsel. 2021. aasta suvel nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres president Kaljulaidi järgmiseks kaheks aastaks enda üleilmseks eestkõnelejaks maailma naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemadel. 2023. aastal asus president Kaljulaid koos Trinidadi ja Tobago endise presidendi Paula-Mae Weekes’iga juhtima ÜRO kõrgetasemelist hariduse töögruppi, mille eesmärgiks on esitada ettepanekud üleilmse õpetajate puuduse vähendamiseks ja kvalifitseeritud õpetajate piisava ettevalmistuse tagamiseks. President Kaljulaid oli ka esimene eestlane, kelle mainekas ajakiri Forbes valis 100 maailma mõjukaima naise hulka.
Kersti Kaljulaidist on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana.
Arengumõte vs arenguhüpe – kuidas tegutsemine vähendab ärevust ja loob tähendust
Valdur Mikita on Eesti kirjanik ja semiootik, kes ühendab oma loomingus eesti kultuuri, looduse ja keele ainulaadse vaatenurga. Tema tuntumad teosed nagu “Lingvistiline mets”, “Kukeseene kuulamise kunst” ja “Mõtterändur” on mõjutanud eesti mõtte- ja kirjandusmaastikku, tuues esile loovuse, rahvusliku identiteedi ja positiivse maailmakäsitluse. Mikita mitmekihiline stiil pakub mõtteainet nii akadeemikutele kui ka laiemale lugejaskonnale, tehes temast eesti kaasaegse kirjanduse silmapaistva autori.
Sõjaline kaitse Eesti julgeolekupoliitikas
Andrus Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana, kust suundus teenima Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniisse. 2002. aastal lõpetas ta Soome kõrgema maakaitsekooli. Samuti on ta lõpetanud Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži (Command and General Staff College) 2010. aastal ja sõjakolledži (Army War College) 2019. aastal.
Kindralmajor Merilo on teeninud mitmel ametikohal kaitseväes, sealhulgas Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülemana, kaitseväe juhataja administratsiooni juhina, Scoutspataljoni ülemana ja 1. jalaväebrigaadi ülemana.
Päevajuhtide tervitus
Urmas Vaino, päevajuht
Urmo Uiboleht, EKJÜ juhatuse esimees, TERA koolijuht
Kas Eesti on valmis uueks arenguhüppeks?
Taimar Peterkop, riigisekretär (2018-2025)
Tehisaru tulek – kas vajame uut Tiigrihüpet?
Luukas Ilves, Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digitaalse transformatsiooni küsimustes
Kuidas majandus toetab arenguhüpet?
Meelis Kitsing, Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees
Hüppeks valmistumine ehk muudatuste juhtimine
Eva-Maria Kangro, psühholoog ja muutuste juhtimise nõustaja Milttonis
Kuidas luua avastuskultuuri?
Kristjan Järvi, dirigent, produtsent, helilooja
Kuidas võtta end kokku pingutuseks?
Matz Topkin, paraujuja
EKJÜ infotund Jurmala saalis
EAHJÜ infotund Palanga auditooriumis
Haridusreformid toovad arenguhüppe haridusse
Kristina Kallas, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister
Maailm keset suurimat arenguhüpet
Madis Toomsalu, LHV Groupi juhatuse esimees
Argument demokraatia kaitsel ja arengu toeks
Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president (2016–2021) ja Eesti Olümpiakomitee president
Sõjaline kaitse Eesti julgeolekupoliitikas
Kindralmajor Andrus Merilo, kaitseväe juhataja
Arengumõte vs arenguhüpe – kuidas tegutsemine vähendab ärevust ja loob tähendust
Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik
Matz Topkin, paraujuja
Tegutsemine:
KOHAD ON TÄITUNUD JA REGISTREERUMINE ON LÕPPENUD
OSAVÕTUTINGIMUSED
Strand on meie konverentsi kodu ja teame, et hariduspere jaoks ahtake. Kuni 15. detsembrini oli EKJÜ liikmetel eelisõigus registreerida ja alates 16. detsembrist on oodatud registreerima kõik huvilised.
Osavõtt eelregistreerimise alusel vastavalt konverentsi toimumise hetkel kehtivatele nõuetele. Registreerimise lõpptähtaeg oli 24.01.2024.
Kui te ei saa konverentsil osaleda ning tühistamise tähtaeg on möödunud, siis on võimalik anda osalemisõigus edasi oma kolleegile või teisele huvilisele.
TOIMUMISKOHT: Hestia Hotel Strand, A.H. Tammsaare pst 35, 80010 Pärnu, telefon: +372 447 5370
TOIMUMISAEG: 6.-7. veebruar 2025
359 eurot
konverentsi osavõtutasu ühele osalejale
319 eurot
konverentsi osavõtutasu Eesti Koolijuhtide Ühenduse liikmetele ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse liikmetele
OSAVÕTUST LOOBUMINE: Osavõtust võib loobuda igal ajal teatades sellest kirjalikult Margot Adamsonile (margot@confent.com), kes kinnitab vastukirjaga loobumise teate kättesaamise. Kui loobumine jõuab korraldajani enne 10. jaanuari, tagastatakse osalustasu täies mahus. Hiljem on osaleja kohustatud leidma endale konverentsil osalemiseks asendaja ja/või tasuma osalustasu täies ulatuses. Majutuse broneeringute tühistamine toimub vastavalt hotelli reeglitele.
Korraldaja poolt on organiseeritud bussid Tallinnast, Tartust ja Rakverest Pärnusse ja tagasi. Transpordi maksumus on konverentsi hinna sees.
Palun valige lähtekoht, et tutvuda busside ajakava ja väljumiskohtadega.
06.02 väljub buss Vene kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, Tallinn).
07.02 väljub buss Strandi eest Tallinnasse kell 14.50.
06.02 väljub buss Vanemuise teatri alumisest parklast.
07.02 väljub buss Strandi eest Tartusse kell 14.50.
06.02 väljub buss kell 7.30 Rakvere Bussijaama tagusest parklast.
07.02 väljub buss Strandi eest Rakverre kell 14.50.
Arvetega seonduvate küsimuste puhul palun kontakteeruge kai@confent.com
Muude küsimuste korral pöörduge palun margot@confent.com